UUE-ANTSLA RAHVAMAJAS

Kolmapäeval 17. detsembril kell 13.00
EAKATE JÕULUPIDU
- Väike kontsert
- Mõnusad vahepalad Nursi naljanaistelt
- Hea meeleolu loob ja tantsuks mängib Antsla KSK rahvamuusika ansambel Sinilill
- Loomulikult on kaetud jõululaud
NB! Palume kindlasti ette registreerida hiljemalt 15. detsembriks Urvaste valla sotsiaalnõuniku juures (Agnes Parmas tel 785 7355 või 5290 722) või Uue-Antsla Rahvamaja 5695 4056 Aivo Männiste
Bussiringid:
Kell 12.00 Urvaste mõis- Urvaste kool- Kirikuküla- Koigu- Visela- Restu- Kuldre- Kuldre rist- Uue-Antsla
Kell 12.45 Vaabina bussipeatus- Vaabina risttee- Uue-Antsla
Bussiring tagasi orienteeruvalt kell 17.00
Laupäeval 20. detsembril kell 20.00
URVASTE VALLARAHVA JA ISETEGEVUSLASTE JÕULUPIDU
Õige peotuju loob ja tantsitab ans. Hoia ja keela Võrust.
Õhtut veab ja taltsutab proua Erja
Üllatusi külvab ja kinke jagab Vana
Lauake kata end kaasa, väike kink põue, sõber kaenlasse ja tule jõulupeole.
NB! Bussiringi vajadusest palume teatada tel 5695 4056 Aivo
Pühapäeval 21. detsembril kell 14.00
URVASTE VALLA MUDILASTE JÕULUPUU
Jõuluvana ja päkapikud ootavad neid mudilasi, kes ei käi veel koolis ega lasteaias.
NB! Bussiringi vajadusest palume teatada tel 5695 4056 Aivo

Taotlege toetust oma elu edendamiseks!

Uue aasta algul avanevad LEADER-programmi taotlusvoorud. Võrumaal (välja arvatud Setomaa vallad) vahendab LEADER-programmi toetusraha Võrumaa Partnerluskogu. Ka selle, mis tegevuste jaoks Võrumaal raha antakse, on suurelt jaolt paika pannud Võrumaa Partnerluskogu koostöös ettevõtjate, külaseltside ja vallavalitsustega. Ehkki PRIA ei ole meie kavadele veel lõplikku heakskiitu andnud ja mõned pisiasjad võivad muutuda, tasub siiski juba praegu hakata projekti kirjutamisele mõtlema.
Tulevaks ja ületulevaks aastaks on Võrumaa Partnerluskogul kasutada üle 24 miljoni krooni, millest 2009. aastal läheb projektitoetusteks 10 miljonit krooni. Kellele ja mille jaoks siis toetust antakse?
Väiketootmisettevõtte toetus. Toetust saavad siin vähemalt aasta tegutsenud mikroettevõtted ja FIEd, kelle aastane müügitulu on vähemalt 37 552 krooni. Toetust saab tootmishoone ehituseks ja remondiks, tehnika soetamiseks, patendi, kasuliku mudeli ja kaubamärgi taotlemiseks, uuringuteks ja tootearenduseks. Väikseim toetussumma on 50 000 krooni ja suurim 600 000 krooni.
Ettevõtluse ja tugiinfrastruktuuri arendamise toetus. Seda saavad taotleda ettevõtted, omavalitsused, MTÜd ja sihtasutused. Toetust saab ühiseks tootearenduseks, ühisturunduseks (messil osalemine), vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemide väljaehitamiseks. Ettevõtjate ühendused ja katusorganisatsioonid saavad taotleda abi ettevõtlust toetavate multifunktsionaalsete keskuste arendamiseks. Toetussumma suurus on samuti 50 000 – 600 000 krooni.
Külakogukondade algatusvõime toetamine elukeskkonna parandamisel. Toetust saab taotleda külade elukeskkonna arendamiseks ja kogukondade teadlikkuse tõstmiseks. Siia alla käivad nii ehitus- ja lammutustööd kui projekteerimine, kaartide ja infoviitade väljapanek, samuti koolitus. Taotleda võivad MTÜd, sihtasutused, kohalikud omavalitsused. Minimaalne toetussumma on 30 000 krooni, maksimaalne 300 000 krooni.
Kohaliku kultuuripärandi säilitamine. Toetust saavad küsida MTÜd, sihtasutused ja omavalitsused. Toetust saab üritusteks, õpitubadeks, rahvariiete ostmiseks, ringitegevuseks, heakorratöödeks, infomaterjalide koostamiseks ja trükkimiseks, mainekujunduseks ja meeneteks. Minimaalne toetussumma on 30 000 krooni, maksimaalne 150 000 krooni.
Noorte potentsiaali toetamine ning kaasamine kogukonda. Toetust saavad küsida MTÜd, sihtasutused ja omavalitsused. Toetust saab õpitubade ja ringide tegevuseks, noorteruumide sisustuseks, ühisüritusteks, konkurssideks, uuringuteks, rahvusvaheliseks koostööks jne. Minimaalne toetussumma on 25 000 krooni, maksimaalne 250 000 krooni.
Kogukondade, kultuuripärandi ja noortemeetme puhul on toetus kuni 90 % projekti maksumusest ning ülejäänud panus ei pea tingimata olema rahaline, vaid võib olla ka vabatahtlik töö. Ettevõtjate toetus on kuni 60% investeeringu maksumusest. Kui ettevõtluse arendamise toetust taotleb omavalitsus, sihtasutus või MTÜ, on toetusmäär kuni 90% maksumusest, infrastruktuuri investeerigu puhul on aga ka MTÜdele ja omavalitsustele makstava toetuse piirmäär 60%.
Vaata lisa www.werro.ee/partner
Veel tänavu detsembris aga saab PRIAst taotleda toetust külade uuendamiseks ja arendamiseks (meede 3.2). Raha saab küsida avaliku kasutusega hoonete, ruumide ja õuealade väljaehitamiseks, külaviitade paigaldamiseks, sporditarvikute, muusikariistade ja rahvariiete ostmiseks. Toetusmäär MTÜdele ja sihtasutustele on kuni 90%, ettevõtjatele kuni 65% investeeringu kogumaksumusest. Oluline on nii meetme 3.2 kui LEADER-toetuse puhul meeles pidada, et esmalt tuleb investeering ise ära teha ja raha kantakse üle tagantjärele.
Vaata lisa www.pria.ee
Airi Hallik-Konnula

Vallaleht taas tellimises

Taas saab tellida Urvaste Valla Lehte, tellimisindeks endiselt 00959, tellimishind 7 krooni kuu, miinimumperiood 6 kuud.
Tellida peaks saama ka Eesti Posti kodulehelt

Leitud telefon.

LEITUD UUE-ANTSLAST KORTERMAJADE PUMBAJAAMA JUUREST KLAPIGA ALCATEL'I TELEFON. SEES TELE2 KAART JA TELEFONIL KAAMERA. INFO TELEFONI KOHTA 55605183

Lumelükkamisest

Ilus talv on andnud endast märku ja ehk on võimalik sel aastal ilusat lund oodata ka jõuludeks! Aga nagu ikka, igal heal asjal ka omad pahad pooled. Selle aastane "tuleproov" lumesajuga on pannud meie lumelükkajad juba tõsise katsumuse ette ja näidanud ära ka nõrgad tahud. Loodetavasti õpime kõik oma vigadest ning täiendame oma oskusi selles valdkonnas igapäevaselt. Nüüd aga kõigest lähemalt
2008-2009 ja 2009-2010 talvel on Urvaste vald lumelükkamiseks jagatud neljaks eri piirkonnaks (kaardid saadaval valla kodulehel).
I piirkond: Visela, Koigu, Kirikuküla ja Urvaste külad -Fie Elli Kurss. Vallo Kurss, tel: 56 567 757, e-post: vallo.kurss@mail.ee
II piirkond: Ruhingu, Lümatu, Vaabina külad - Fie Madis Ingver. Madis Ingver, tel: 52 287 04, e-post: madis.ingver@mail.ee
III piirkond: Pihleni, Uue-Antsla, Uhtjärve külad - Fie Elli Kurss. Vallo Kurss, tel: 56 567 757, e-post: vallo.kurss@mail.ee
IV piirkond: Kuldre, Toku, Kassi ja Kõlbi külad - AS Kagu Teed. Indrek Veski, tel: 51 036 23, e-post: indrek.veski@vorumaateed.ee
Lähtuvalt lumelükkajatega sõlmitud lepingutest, peab olema tagatud lumelükkamine esmajärjekorras koolide ning lasteaia ümber ja külakeskustes, busside ja piimaautode graafikujärgne liiklus ning seejärel valla ja erateedel. Lumetõrjega peavad alustama lümelükkajad pärast lumesaju lõppu või tuisu lõppemist või vastutava vallaametniku korraldusel. Liiklus kogu piirkonnas peab olema tagatud 10 tunni jooksul pärast tuisu või lumesaju lõppu.
Lumelükkamine majapidamisteni toimub väravani või hoovi alguseni. Hoovi lumekoristus on eraomaniku enda vastutada.
Erateedel palume teele ulatuvad puud või oksad likvideerida kuni 2 meetri ulatuses teeservast, et tagada lumelükkamiseks vajalike masinate ligipääs. Lumelükkajal on õigus loobuda eratee lumetõrjetööst, kui vastav nõue ei ole täidetud.
Info: Lisaks on võimalik teil leida täpsustavat kaardimaterjali ja infot Urvaste valla kodulehelt: www.urvaste.ee - dokumendid - Teehoid
Kaunist talve kõigile!

Abivallavanem
Kristjan Võrno

Laske sandid tuppa…

Aasta hakkab lõppema- tegemist aasta kõige pimedama ning hingede kodus käimise ajaga. Ammusest ajast on teada, et novembris liiguvad ringi mardid ning kadrid. Kes nad siis ikkagi on ja miks nad ringi käivad?
Mardid käivad ringi mardilaupäeval 9.novembril ning kadrid kadripäeval 25.novembril.
Kuna on hingedeaeg, siis arvatakse, et mardid ja kadrid on koju käimas esivanemate hinged. Välitööd peaksid selleks ajaks juba lõppenud olema, porgand-peet üles võetud, otsas ka grillihooaeg. Paras aeg kõige pimedamal ajal koos midagi lõbusat ette võtta. ning mõned maskid meisterda ja laulud selgeks õppida.
Nii martidel kui kadridel on üsna kindel tegevuste järjekord ning kokku võiks laulda suisa seitse kuni üheksa laulu: sissepalumise, teretus, tulesüütamise, uurimise-mõistatuselaul, mangumise, tantsu, tänu ja teeleminekulaul. Mardil ja kadril on kaasas ka elus tuli millest jätavad osakese igasse perre, kus nad käivad. Sellele on üsna loogiline seletus– et aasta kõige pimedamal ajal valgust rohkem oleks. Ning see tuli, mis hingedeajal süüdatakse kogub jõudu jaanipäevani välja, mis siis suurteks lõketeks põlema pannakse.
Mardid soovivad järgmiseks aastaks viljaõnne. See soov on ju ka täna vajalik, sest sellest sõltub maapiirkonna paljude inimeste jõukus ja toidulaud. Ning hääd soovida pole kunagi liiast– pigem oleme positiivse väljaütlemisega liiga kitsid.
Martidele ei peaks andma raha. Hambaraha antakse kadrile, kel „titt“ ühes. Martidele antakse ikka toidukraami, millega hää pärast pidutseda. Kui raha saamisest ja andmisest ei saa üle ega ümber, siis ei tohiks see valdavaks saada.
Käisime meiegi naiste ja lastega santimas. Selleks saime eelnevalt kokku ning rääkisime ja tutvusime kombestikuga. Me ei, pea tegema kõike nii nagu sajand ja rohkem tagasi, kuid mingeid põhimõtteid võiks ehk teada need, kes sandivad ja need, kes sante vastu võtavad. Inimeste seas on tekkinud võõristus ja sante ei taheta tuppa lubada. Laske ikka sandid sisse– üldjuhul on lapsed enda kostümeerimise ning laulude-mõistatuste õppimisega vaeva näinud. Andide saamine on loomulikult tähtis, kuid vaevalt põhjuseks maiustustepuudus– käiakse ikka lõbutsemas, koos tegutsemine ja ettevalmistamine on äärmiselt oluline. Peaks just innustama lapsi– see on koht, kus nad peavad mõtlema, vaeva nägema ning ennast väljendama. Nad on nõus loobuma selleks õhtuks arvutist ja telerist…
Meele teeb rõõmsaks ja südame soojaks perede loovus, kus meiegi käisime. Kõige põnevam oligi andide üle vaatamine ja jagamine. Anti juustu, kaerahelbeid, koduveini, hoidiseid, koduseid õunu ja ohtralt komme. Mardiisale anti ka paar kootud käpikuid. Enamuse andidest maitsesime ühiselt ära ja laud sai kraamist täis. Kuna isetehtu ja valmistatu läheb iga päevaga rohkem hinda, siis need annid, mis keldrist toodud on tegelikult kõige väärtuslikumad. Lastele on ikka maiustused olulised ja kindlasti ka raha, kuid siin saame meie, lapsevanemad selgitada, mis on tähtsam
Rahul, õhinal ja rõõmsad olid ka kõik täiskasvanud, kes said ühe toreda ettevõtmise ja kogemuse võrra rikkamaks.
Head santimist ja teisi toredaid-ühiseid ettevõtmisi.
Merle Tombak

Teatrisse sõit

Väljasõit Teatrisse on 27. novembril kell 17.30 Uue-Antsla poe juurest
Veel saadaval pileteid!

MTÜ Näputüüselts ja Võrumaa muuseum korraldavad JÕULUEELSE KÄSITÖÖNÄITUSE.

Näitus on heaks võimaluseks enda ja oma tööde tutvustamiseks võimalikele klientidele.
Tööd ei pea olema uued, võivad olla varem eksponeeritud või ka kasutusel olnud. Peaasi, et nad iseloomustaksid teie tegevust ja tooteid.
Tööd palume varustada andmetega tegija kohta – nimi, telef. nr. ja e-post. Tooted, mis otsivad ostjat peaksid olema varustatud hinnaga. Kuna tegemist on jõulueelse ajaga, pakuksime ka müügivõimalust tootja hinnaga.
Täpsemalt küsi-
Marika Sepp
51928199
sepamari@gmail.com
Tööd tuua detsembri esimesel nädalal Võrumaa Muuseumisse – Katariina 11
tööpäevadel 8 – 16, laupäeval, pühapäeval 10 - 17
kontaktisik Tiia Haug
5254962
7821939

NÄITUS ON KA ALGUSEKS VANA VÕRUMAA KÄSITÖÖLISTE KAARDISTAMISELE.
Tule näitusele ja tutvusta ennast! Mida rohkem meid on seda toredam, nii levitagi uudist ka sõprade ja tuttavate seas .
Näitus on avatud 10.detsembrist. Samal ajal võib muuseumis näha ka vabariigi käsitööliste ühitööna valminud vaipa “Lilled Eesti Vabariigile”.

Karmen Kroonmäe: käsitööst sõltuvuses

Karmen Kroonmäe (27) on üks tubli noor naisterahvas, kes kasvatab Uhtjärve külas kahte väikest last, 4-aastast Augustit ja 2-aastast Oskarit. Tema mees Reiko on Norras ehitustööl, viis nädalat korraga, nüüd jäi sinna sisse ka nende 1. pulma-aastapäev. Aga pole viga, kui Reiko kord koju jõuab, saab kasvõi kolm nädalat jutti tähistada.
Või siiski – Karmen hakkas sellest aastast raamatupidamist õppima, käib lisaks Pärnu Kutsehariduskeskusele veel mitmetel kursustel ja koolitusel ja juba teeb ka mõnele raamatupidamist. Õnneks on Reiko ema-isa heameelega valmis lastega tegelema kui vaja. „Poisid on tõelised energiapommid ja krutskivennad, igav ja rahulik meil pole,“ kinnitab Karmen.
Sellest hoolimata jõuab Karmen ka tublisti käsitööd teha. „Käsitöö pisik on küljes juba ammu ja see haigus ainult süveneb, olen sattunud sõltuvusse.“
Muidugi ei tee ta käsitööd hommikust õhtuni, vaid siis, kui parasjagu midagi muud ei tee. Vahel hommikul vara, kui lapsed magavad; tihtipeale siis, kui lapsi magama paneb; autosõitude ajal, kui ise roolima ei pea. „Nii andekas veel pole, et rooli keerata ja kududa,“ naerab Karmen.
Vahel harva, kui tähtaeg kukkumas või lihtsal tegemise isu eriti suur, istub ta käsitöö taga terve pika päeva ja vahel ka pool ööd. Ta on omatehtud asju müünud siin-seal laatadel. Laadahooaeg on läbi, aga praegu saab Karmeni „toodanguga“ tutvuda siin.
http://nagi.ee/photos/karmaikel/sets/138693/
Kellele mõni asi meeldima hakkab, on võimalik neid ka soetada. Võtke ühendust karmaikel@hot.ee või 55 63 73 98



Tahaks kõike proovida!

Karmen ütleb, et satub kiiresti uutest asjadest vaimustusse ja ei julgegi hästi uusi käsitööliike juurde õppida, sest muidu peab varsti oma väikese majakese lõngahunnikutele ja kõiksugustele käsitöökastidele loovutama. Ja ega Karmen lõngaga piirdu. „Teen kõike, ja kui veel teinud pole, siis hakkan tegema,“ on ta kindel. „Kohaliku puutöömeistri Tarmo tehtud riiuli ahvisin järele ja tegin endale ka kööki sarnase. Nii kvaliteetne ja sirge ei tulnud, kuid mina olen rahul.“
Üle- eelmisel suvel mässas Karmen kaks kuud ühe vana kapi restaureerimisega. „Muidugi, kui Reiko poleks appi tulnud vana värvi maha kraapima, oleks vist siiamaani seda kappi nikerdanud,“ arvab Karmen.
Mõistagi oli omatehtud ka pulmalipp (roosidest süda punasel taustal), mille peale läks oma paar nädalat. Lisaks joonistas Reiko teisegi , kus oli kaks varest peal ja neid sai kokku tehtud 2 eksemplari, lõppviimistlus ikka Karmeni poolt.


Karmen ei hoia oma mehest rääkides kiidusõnu kokku. „Ta joonistab megalt hästi, lahtise käega ja kõik pildid on humoorikad. Tema suur kirg on muusika. Ammune unistus on teha oma bänd, kus mängida ja laulda. Mitte raha pärast teha , vaid ta naudib mängimist ja see tuleb tal tõsiselt hästi välja. Ma ise usun, et ta saaks kõikide pillide mängimisega hakkama, kui ainult see laiskuse-poiss ta juurest minema läheks. Ta oskab veel suupilli mängida ja üha paremini tuleb akordion välja. Ammusel ajal käis ta ka karaoket laulmas nii Tartus Püssirohukeldris, kus said vist teise koha ja Pühajärve Beach Partyl. Nii et mul on kuradima andekas mees:)“

Ja meeldetuletuseks neile, kes ise käsitööd teevad – novembri lõpuni on võimalik veel enda tooteid Toompeale näitusmüügile saata. Täpsemalt siit.
MARGUS KONNULA



Nimekiri Karmeni töödest:
Koon: sokke (kunagi sai palju varvassokke tehtud), kindaid, pontšosid, mütse, salle, kotte.
Heegeldan: kardinaid, õlarätte, salle, pontšosid, mütse, susse, booleroid, pitse, kotte.
Tikin: padjakatetele, voodipesule, pilte linikutele.
Riietele joonistan pilte: T-särgid ja bokserid hetkel.
Vanutamine: hetkel olen vaimustuses mütsidest.
Õmblemine: kardinad, autoistme katted,“ Heade mõtete padi“ (neid on tehtud megalt palju), lastele istumiseks elevandi-padjad, linased särgid meestele ( ka Reikole).
Kõik ei tulegi lambist meelde:)
KARMEN KROONMÄE

MTÜ Kodukant Võrumaa ja Võrumaa Talupidajate Liit kutsuvad VÕRU MAARAHVA AASTALÕPUPEOLE,

Võru Kultuurimajja “Kannel”, Liiva 13,
reedel, 28. novembril 2007, algusega kell 19.oo

Tuju aitab üleval hoida ansambel MESIKÄPP
Vahepalad igale maitsele ja igale eale!

Pääse 150 krooni
Piletid välja osta hiljemalt 24.novembriks telefonidel 53 499 454 (M.Parv) või marika@vaip.werro.ee

KUIDAS SAADA STAARIKS? KUIDAS KINO TEHAKSE?

Pokumaa SA kutsub filmiõhtule reedel, 21. nov. 2008 kell 18.00

KUIDAS SAADA STAARIKS? KUIDAS KINO TEHAKSE?

12. oktoobril 2008 jooksis Saksa telekanalil NDR 45-minutiline film
Lõuna-Eestist, mille peategelaseks on Urvaste mees VALEV PARTS. Kuidas
saab ühest vaikselt metsanukas elavast pensionieas mehest staar?
Kas me ise teame, kes meie kõrval elavad - et see võib olla näiteks
maailmameister metsalangetamises?
Millisena näeb Lõuna-Eestit võõrsilt tulnud telemeeskond?

Kohtume filmis osalenud inimestega ja vaatame ära NDRi sarja
"Hanseblicke" läbi aegade parima vaatajakvoodi kogunud saate "Eestimaa
hiiglaslikud metsad" (eestikeelne tõlge kohapeal Ulvi Mustmaalt).

Ühtlasi aitäh kõigile kaadritagustele nõustajatele-abistajatele, nagu
näiteks Silja Otsarile muusikasoovituse eest, Joosep Kartaule puukoorest
laeva eest, Airi Hallik-Konnulale pannkoogi eest, Avo Väljale kiire
faktiabi eest...

Tasu täiskasvanutele 25 kr, õpilastele 15 kr, koolieelikutele tasuta

Pakume teed ja kohvi

Politsei uudised

Ajavahemikul 13.10.- 03.11.2008 on sisse murtud Urvaste vallas Uue-Antsla külas asuvasse majja, kust varastati külmkapp ja kaks pesumasinat.

Kadripidu

Urvaste seltsimajas on reedel, 28. novembril kl 17 kogu
pere KADRIPIDU. Meisterdame, mängime ja valime
„Padjasaju" võidupadja. Pidu jätkub kohvikklubiga pillimeeste
saatel.

ISADEPÄEV

Isadepäevale pühendatud pidulik koosviibimine toimub reedel,
7. novembril kell 18.00 Kuldre Kooli aulas. Esinevad meie
väikesed ja suured tantsijad - lauljad. Külakosti toovad üllatusesinejad.
Kes nad on, see selgub kohapeal ja seetõttu tasub kindlasti
kohale tulla. Kohale tasub tulla ka meie väikeste esinejate
isadel, emadel, vanaisadel ja vanaemadel, sest lapsepõlv ja kooliaeg
saavad märkamatult kiiresti läbi ja läbi saavad ka
koolipõlve esinemised. Sööme koos isadepäeva kooki ja toimuvad
lõbusad võistlused ja mängud
Endiselt kutsume kõiki vallakodanikke kaasa lööma Aasta Isa
2008 valimisel. Oma arvamust saab avaldada raamatukogudes ja
vallasekretäri juures kuni 4. novembrini.
Seniks ilusaid sügispäevi kõigile!
Evi Zirk