Laupäeval 4.aprillil kell 12.00 toimub Uue-Antsla kultuurimajas naabrivalve temaatiline infopäev. Rääkima tuleb Kaupo Kallas -Võrumaa naabrivalve
projektijuht. Oodatud on kõik huvilised.
teisipäev, 31. märts 2009
esmaspäev, 30. märts 2009
Ehitame üheskoos külakiige.
Aastal 2008 sai külarahva abi ja toetusega tehtud küla pargis nii mõndagi ära. Korrastasime üheskoos talgute korras parki, koristasime ära tulevase muuseumihoone ja korraldasime ühiselt ka mõne ürituse. Korda sai tehtud ka endine võrkpalliplats ja nii kui maa on sulanud pannakse üles ka turnimispuud.
Sellel aastal on plaanis ühiselt ehitada küla kiik. Seepärast palumegi inimesi kes sooviksid kaasa aidata külakiige sünnile nii materjaliga kui ka jõu ja nõuga. Palume võtta ühendust:
Madisega 5228704 madis.ingver@mail.ee või Antiga 56676619 antivarton@hotmail.com
Materjalidest läheb tarvis:
6 palki,- läbimõõduga 20-25cm, 6m pikkused
1 palki ,-läbimõõduga20-25cm, 3m pikkune
6 kiige aisa läbimõõduga kuni 10cm, 4m pikkust
Uue-Antsla ja Uhtjärve küla aktiiv. kakskyla@gmail.com
Sellel aastal on plaanis ühiselt ehitada küla kiik. Seepärast palumegi inimesi kes sooviksid kaasa aidata külakiige sünnile nii materjaliga kui ka jõu ja nõuga. Palume võtta ühendust:
Madisega 5228704 madis.ingver@mail.ee või Antiga 56676619 antivarton@hotmail.com
Materjalidest läheb tarvis:
6 palki,- läbimõõduga 20-25cm, 6m pikkused
1 palki ,-läbimõõduga20-25cm, 3m pikkune
6 kiige aisa läbimõõduga kuni 10cm, 4m pikkust
Uue-Antsla ja Uhtjärve küla aktiiv. kakskyla@gmail.com
URBANIPÄEVA LAAT
23. mail kl 8 on juba kolmas Urbanipäeva laat Urvaste kiriku
pargis.
Just nüüd tasub kohalikel talunikel, käsitöölistel ja
meistrimeestel mõtlema hakata, mida laadal pakkuda.
Laata korraldavad Urvaste Külade Selts ja Urvaste kogudus.
Info tel 520 6001, Airi
pargis.
Just nüüd tasub kohalikel talunikel, käsitöölistel ja
meistrimeestel mõtlema hakata, mida laadal pakkuda.
Laata korraldavad Urvaste Külade Selts ja Urvaste kogudus.
Info tel 520 6001, Airi
esmaspäev, 2. märts 2009
Naistepäeva kohviõhtu
Mehed, mis võiks olla veel parem kingitus oma kallile kaasale kui viia oma kallim meeldejäävale tantsuõhtule, mis toimub Reedel 6. märtsil kell 20.00 Uue-Antsla kultuurimajas ansambliga CANTRIROAD
Pääse 50.- Oodatud on kõik, kaasa võtta hea tuju ja tantsukingad.
Pääse 50.- Oodatud on kõik, kaasa võtta hea tuju ja tantsukingad.
Naabrivalvest
Naabrivalve liikumine sai alguse Ameerikas ja seda juba aastakümneid tagasi. Tänases Eestis on naabrivalve eelkõige elanikke ühendav tegevus, et vähendada piirkonnas anonüümsust ja olla abiks oma naabritele. Kuigi naabrivalve liikumine seondub eelkõige kuritegevuse ennetusega, siis tegelikult on meie tegevuse eesmärgiks tegeleda turvalisuse ja heakorraga ka laiemas mõistes.
Liitudes naabrivalve projektiga, kirjutab sektori nimel sektori vanem alla naabrivalve lepingule, mille ülejäänud osapoolteks on politsei, Eesti Naabrivalve ja kohalik omavalitsus, Tallinnas ka Tallinna Munitsipaalpolitsei amet. Tihti on inimestel väärtuslikke tähelepanekuid ja informatsiooni kuritegude ja erinevate rikkumiste kohta, mis kahjuks jäävadki naabrite omavaheliste juttude tasemele ega jõuagi ametkondadeni, kes aitaks seda lahendada. Kindlasti aitab otsene positiivne kontakt kohaliku omavalitsuse- politsei ja teiste koostööpartneritega kaasa turvatunde suurenemisele koduümbruses.
Naabrivalve liikumisega liitumine julgustab inimesi teatama tähelepanekutest ja korrarikkumistest, millesse nad seni ei sekkunud. Meil kõigil on turvalisem teades, et häda korral ei jää naaber ükskõikseks pealtvaatajaks.
Leping Eesti Naabrivalve ühinguga tähendab eelkõige igakülgset abi ja teavet ühise töö korraldamiseks naabrite ja teiste lepingu osapoolte vahel. Lisaks eeltoodule annab ühing välja infomaterjale, premeerib kord aastas aktiivsemaid naabrivalve sektoreid, korraldab naabrivalve sektori liikmetele turvaalaseid koolitusi, mis on sektori liikmetele tasuta. Eesti Naabrivalvel on mitmeid lepingupartnereid, kelle toodetelt ja teenustelt saavad naabrivalvega liitunud soodustusi.
Naabrivalve raames on algatatud mitmesuguseid tegevusi – mõnes sektoris toimub regulaarne naabrivalve patrull, teises korraldatakse igal suvel noortele vaba aja tegevusi ja kolmandas on koristustalgud. Ühing toetab alati sektoritest tulnud initsiatiive ja aitab kaasa nõuga, vahest ka jõuga. Naabrivalve sektori probleem on ka meie ühingu probleem ja meie tööks ongi leida koos sektoriga võimalikke lahendusi.
Mõelge juba täna, kuidas teil endal on võimalus üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus ja TERE naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliselt koduks piirkond, kus elate.
Vaata lisa: www.naabrivalve.ee
Liitudes naabrivalve projektiga, kirjutab sektori nimel sektori vanem alla naabrivalve lepingule, mille ülejäänud osapoolteks on politsei, Eesti Naabrivalve ja kohalik omavalitsus, Tallinnas ka Tallinna Munitsipaalpolitsei amet. Tihti on inimestel väärtuslikke tähelepanekuid ja informatsiooni kuritegude ja erinevate rikkumiste kohta, mis kahjuks jäävadki naabrite omavaheliste juttude tasemele ega jõuagi ametkondadeni, kes aitaks seda lahendada. Kindlasti aitab otsene positiivne kontakt kohaliku omavalitsuse- politsei ja teiste koostööpartneritega kaasa turvatunde suurenemisele koduümbruses.
Naabrivalve liikumisega liitumine julgustab inimesi teatama tähelepanekutest ja korrarikkumistest, millesse nad seni ei sekkunud. Meil kõigil on turvalisem teades, et häda korral ei jää naaber ükskõikseks pealtvaatajaks.
Leping Eesti Naabrivalve ühinguga tähendab eelkõige igakülgset abi ja teavet ühise töö korraldamiseks naabrite ja teiste lepingu osapoolte vahel. Lisaks eeltoodule annab ühing välja infomaterjale, premeerib kord aastas aktiivsemaid naabrivalve sektoreid, korraldab naabrivalve sektori liikmetele turvaalaseid koolitusi, mis on sektori liikmetele tasuta. Eesti Naabrivalvel on mitmeid lepingupartnereid, kelle toodetelt ja teenustelt saavad naabrivalvega liitunud soodustusi.
Naabrivalve raames on algatatud mitmesuguseid tegevusi – mõnes sektoris toimub regulaarne naabrivalve patrull, teises korraldatakse igal suvel noortele vaba aja tegevusi ja kolmandas on koristustalgud. Ühing toetab alati sektoritest tulnud initsiatiive ja aitab kaasa nõuga, vahest ka jõuga. Naabrivalve sektori probleem on ka meie ühingu probleem ja meie tööks ongi leida koos sektoriga võimalikke lahendusi.
Mõelge juba täna, kuidas teil endal on võimalus üheskoos naabritega kodu ja koduümbrus turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus ja TERE naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliselt koduks piirkond, kus elate.
Vaata lisa: www.naabrivalve.ee
neljapäev, 26. veebruar 2009
VISTEL VASTEL VASTLAPÄEV 22.VEEBRUAR NÕIARIIGIS
Vistel Vastel perepäev Nõiariigis
Pühapäeval, 22.veebruaril toimus Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis Vistel-Vastel perepäev.
Perepäeva alguseks oli planeeritud 13.00 kuid juba tunnike enne seda hakkas rahvast nõiariiki kogunema ning kella üheks oli rahvast juba päris-päris palju.
Tuju tegi rõõmsaks see, et oli palju kohalikke inimesi kui päris palju oli kohale tulnud kaugemalt. Ka ilmaga oli pühapäeval väga vedanud-oli tõeliselt ilus päikesepaisteline talveilm.
Perepäeva juhatasid sisse laululapsed Antslast Eda Hirsoni juhendamisel ning peale seda võisid kõik soovijad Pillega koos virgutusvõimlemist teha, et end soojaks võimelda ennem võistlema asumist.
Kui juba soojaks oli end võimeldud alustatigi peale perepäeva võistlustega. Kõigepealt toimusid soomekelgu ralli, suusatamine ja traditsiooniline luuavise, seejärel mindi aga jääle, kus toimusid pikim liug jääl ja uisuralli ning samaaegselt toimus ka vastlapäeva kõige tähtsam tegevus liulaskmine ehk siis kõige pikem liug mäel.
Peale uisutamist ja kelgutamist oli aga võimalus näha meie oma Urvaste kandi rahvatantsijaid, kes tantsisid meile õige mitu tantsu.
Jõudu said soovijad ka veel katsuda kartuli-porgandi kastide tõstmises.
Osavõtjaid oli igas alas palju ja parimad said ka väikesed meened.
Lapsed ja ka mõned täiskasvanud ,kes parajasti ei võistelnud said nautida naaberkülast pärit hobuse ja tema perenaise seltsi. Hobune vedas lapsi reega terve perepäeva kestel nõiariigi ümbruskonna mägedel.
Kellel aga vahepeal kõht oli tühjaks läinud või külm näpistas siis neil oli võimalus juua sooja teed ja süüa erinevaid vastlaroogasid(oasupp, hernesupp, kartulitangupuder peekonikastmega, seajalad, vastlakuklid) nõiariigi suures saalis. Köetud oli ka nõiariigi suur saun, kus soovijad võisid käia.
Päev läks kiirelt ja kiirete arvutuste järgi külastas perepäeva üle 800 inimese. Kõik said ka nõiariigi viisa ning nende vahel loositi välja ka väikeseid auhindu. Päev lõppes viimase aga põneva võistlusega, milleks oli vastlakukli söömise võistlus ja mis pakkus nalja ja naeru kõigile. Igati tore veebruarikuine pühapäev oli ja loodetavasti 2010 jälle kohtume seal!
Suured tänud Liina Tell,Helen Laidma,Aivo Männiste,Pille Ploom,Kadri Kaur,Kristiina Kallion,Anita Tretjak,Marta Tammoja, kes aitasid seda päeva läbi viia nõiariigi perel.
Suured tänud ka toetajatele:Marika Tragel -maniküür ja pediküür,Antsla TÜ,Liana Lutsar-mesindus,Nõo Lihatööstus,Urvaste vallavalitsus,Antsla vallavalitsus,Sõmerpalu vallavalitsus,Veemäe puhkekeskus.
Jarnila Raudsepp
Pühapäeval, 22.veebruaril toimus Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis Vistel-Vastel perepäev.
Perepäeva alguseks oli planeeritud 13.00 kuid juba tunnike enne seda hakkas rahvast nõiariiki kogunema ning kella üheks oli rahvast juba päris-päris palju.
Tuju tegi rõõmsaks see, et oli palju kohalikke inimesi kui päris palju oli kohale tulnud kaugemalt. Ka ilmaga oli pühapäeval väga vedanud-oli tõeliselt ilus päikesepaisteline talveilm.
Perepäeva juhatasid sisse laululapsed Antslast Eda Hirsoni juhendamisel ning peale seda võisid kõik soovijad Pillega koos virgutusvõimlemist teha, et end soojaks võimelda ennem võistlema asumist.
Kui juba soojaks oli end võimeldud alustatigi peale perepäeva võistlustega. Kõigepealt toimusid soomekelgu ralli, suusatamine ja traditsiooniline luuavise, seejärel mindi aga jääle, kus toimusid pikim liug jääl ja uisuralli ning samaaegselt toimus ka vastlapäeva kõige tähtsam tegevus liulaskmine ehk siis kõige pikem liug mäel.
Peale uisutamist ja kelgutamist oli aga võimalus näha meie oma Urvaste kandi rahvatantsijaid, kes tantsisid meile õige mitu tantsu.
Jõudu said soovijad ka veel katsuda kartuli-porgandi kastide tõstmises.
Osavõtjaid oli igas alas palju ja parimad said ka väikesed meened.
Lapsed ja ka mõned täiskasvanud ,kes parajasti ei võistelnud said nautida naaberkülast pärit hobuse ja tema perenaise seltsi. Hobune vedas lapsi reega terve perepäeva kestel nõiariigi ümbruskonna mägedel.
Kellel aga vahepeal kõht oli tühjaks läinud või külm näpistas siis neil oli võimalus juua sooja teed ja süüa erinevaid vastlaroogasid(oasupp, hernesupp, kartulitangupuder peekonikastmega, seajalad, vastlakuklid) nõiariigi suures saalis. Köetud oli ka nõiariigi suur saun, kus soovijad võisid käia.
Päev läks kiirelt ja kiirete arvutuste järgi külastas perepäeva üle 800 inimese. Kõik said ka nõiariigi viisa ning nende vahel loositi välja ka väikeseid auhindu. Päev lõppes viimase aga põneva võistlusega, milleks oli vastlakukli söömise võistlus ja mis pakkus nalja ja naeru kõigile. Igati tore veebruarikuine pühapäev oli ja loodetavasti 2010 jälle kohtume seal!
Suured tänud Liina Tell,Helen Laidma,Aivo Männiste,Pille Ploom,Kadri Kaur,Kristiina Kallion,Anita Tretjak,Marta Tammoja, kes aitasid seda päeva läbi viia nõiariigi perel.
Suured tänud ka toetajatele:Marika Tragel -maniküür ja pediküür,Antsla TÜ,Liana Lutsar-mesindus,Nõo Lihatööstus,Urvaste vallavalitsus,Antsla vallavalitsus,Sõmerpalu vallavalitsus,Veemäe puhkekeskus.
Jarnila Raudsepp
Kristiina Kallioni pilte vastlapäevadest urvaste vallas
http://fotoalbum.ee/photos/KristiinaKal/sets
esmaspäev, 23. veebruar 2009
Vastlapäeva pilte Nõiariigis 22.02.09 Viste-Vastel Vastlapäevast
http://public.fotki.com/JAndrei/v--r-u/vastlapev-2009---niariik/
Vastlapäev Uue-Antslas 24.02.09 kell 14.00
Tere küla-, kihelkonnarahvas!
Ootame Sind, Sinu peresi ja sõpru tulema Uue-Antsla kultuurimaja juurde vastlapäevale,24.02.09 kell 14.00
Pikemat liugu laskma!
Kaasa suusad,kelgud,uisud,muud sõiduriistad ja eelkõige hea tuju!
Tulge kena talve koos nautima!
Ootame Sind, Sinu peresi ja sõpru tulema Uue-Antsla kultuurimaja juurde vastlapäevale,24.02.09 kell 14.00
Pikemat liugu laskma!
Kaasa suusad,kelgud,uisud,muud sõiduriistad ja eelkõige hea tuju!
Tulge kena talve koos nautima!
neljapäev, 19. veebruar 2009
Teeme Kevadel Koos Käsitöönäituse.
Hea vallarahvas! Kindlasti on paljudel kodus omatehtud käsitöid. Plaanis on Uue-Antsla rahvamajas üles panna aprilli alguseks käsitöö ja kunstinäitus. Kõik, kellel on midagi välja pakkuda või jõuavad veel teha, on oma töödega oodatud. Olgu need siis tikandid, kudumid, õmmeldud asjad, maalitud, meisterdatud, joonistatud või mistahes muud, kõik on oodatud. Eraldi üleskutse oleks sokkide osas. Nimelt tahame teha ühe suure ja sõbraliku sajajalgse. Sajajalgse jalgadeks on aga sokke vaja. Väga tore, kui saaksite selle looma jaoks anda igaüks, kes vähegi kudunud on või koob, ühe paari värvilisi sokke (päris valged pole just kõige sobivamad). Sokkidel võiks peal olla ka kuduja nimi. Selle töö võime muidugi ka ise ära teha. Sokkidega on aga lugu selline, et neid enam tagasi ei saa, sest need kinnitame loomakese külge. Teised näitusele toodud asjad leiavad aga peale näitust uuesti tee omaniku juurde. Kes on nõus kaasa lööma, võtke palun ühendust meiega hiljemalt märtsi keskpaiku, siis teame ruumi ette valmistada.
Ootama jäädes vanaemad
Varje-53786331
Ellen-5218603
P.s. Muuseumis on veel avatud
kalend-rite näitus. Tulge vaatama!
info:UVL
Ootama jäädes vanaemad
Varje-53786331
Ellen-5218603
P.s. Muuseumis on veel avatud
kalend-rite näitus. Tulge vaatama!
info:UVL
kolmapäev, 18. veebruar 2009
teisipäev, 17. veebruar 2009
Vistel Vastel Perepäev
Eeloleval pühapäeval 22.veebruaril algusega kell 13.00 toimub Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis Vistel Vastel perepäev. Üritus on kõigile tasuta. Kaasa võtta suusad, uisud ja hea tuju ning panna soojalt riidesse. Kohapeal nõiaköök, kust on võimalik osta erinevaid vastlaroogi.
kolmapäev, 28. jaanuar 2009
TEADE
Uue-Antslas kortermajade juures on kollast värvi pakendi konteiner . Sinna saavad kõik külaelanikud viia tekkivad piima- ja mahlakartong, metall,- plast ja klaaspakendid.
esmaspäev, 26. jaanuar 2009
„Milline“ remont Uue-Antsla rahvamajas
15.detsembril 2008. aastal lõppes järjekordnesuur remondietapp Uue-Antsla rahvamajas. Mis tehti ja kuidas sujus, annamegi väikese ülevaate. Sel korral on suur remonti näha juba ka väljastpoolt. Vana ja väsinud rahvamaja hoone on saanud endale uue ja puhta välimuse, mis paistab juba kaugelt silma. Rahvamaja kõrvale on kerkinud nägus puukuur, mis samuti tulijale silma torkab .Lõpuks ometi kõik valmis! Tagant järele on hea naljaga meenutada, neid muresid, mis pikkadel sügisestel tundidel, päevadel, nädalatel vallavanemal Lembit Lutsul, kui ka abivallavanemal Kristjan Võrnol lahendada tuli. Siinkohal märgiks ära just fassaadi värvi tooni, mis asja eest, teist taga kõige rohkem kirgi küttis ja peavalu valmistas. Ei tea, kas oli see sellest, et oleme harjunud niivõrd vanaga ja vanas kinni, või sellest, et kõik muudatused ja uus tundub kuidagi võõras ja harjumatu. Kui aga meie seas leidub veel neid, kes selle värvitooniga rahul ei ole, siis mõninga aja möödudes on taas vaja
fassaadi eest hoolt kanda, ja siis on teie kord õige värvitoon valida. Aga see selleks, hinnake siiski lõpptulemust ja nagu asjatundjad ütlevad pääseb õige fassaad esile alles kevadel ja suvel. Uus, puhas ja värske, oma tagasihoidliku kollakashalli tooniga välispale oligi üks kõige mahukaimaid ja aega nõudvamaid töösid. Majas sees sai endale uue näo endine puhketuba, kuhu pottseppade abiga kerkis kena kamin ja momendil võiks seda ruumi kutsuda isegi väikeseks kamina saaliks. Veel muutis täielikult oma välimust ansambli ruum, mis kõvasti suurenes ja tänu spetsiaalsele korkseinale peaks akustilises mõttes ka väga vinge olema. Muidugi ei saa ära märkimata jätta ka koridore, mis nüüd palju valgema ja rõõmsama ilmega. Nüüdsest on rahvamaja täielikult varustatud ka kaasaegse turva ja tuletõrje signalisatsiooniga. Enesest mõistetavalt tehti selle käigus ka osaliselt elektritöid. Terasemad silmapaarid
võisid märgata uusi ja nägusaid kardinaid ning huvitavaid värvilahendusi nii saalis kui ka laval. Seda ja palju muud võimaldab teostada meie uus valguspark. Veel said uue väljanägemise rõdu trepp ning rõdu ja saali põrandad ning paigaldati mõningad uued aknad ja uksed. Kes ei ole veel jõudnud seda kõike oma silmadega üle vaadata, siis neid kõiki kutsume uuel aastal uue hooga külla ja pidutsema. Nii, et küllaga tööd jälle tehtud ja nagu ikka teha ka veel. Rahvamaja juhatajana olen tõeliselt õnnelik ja rõõmus, et see suur remont on teoks saanud ja töötingimused järjest paranenud. Üks väike mure aga kripeldab hingel ka. Jään lootma, et me kõik ühiselt oskame oma uut ja ilusat rahvamaja hoida ja vääriliselt hinnata. Siinkohal tahaksin tänada kõiki neid, kes nõu ja Jõuga alati abiks on olnud. Suured tänud Urvaste vallavalitsusele, vallavanem Lembit Lutsule ja abivallavanem Kristjan Võrnole, tänud Urvaste vallavolikogule, palju tänu ka ehitajatele ja kõigile abistajaile. Selline ta oli see asjatundjate sõnul hästi saadud „milline“ remont (mill- rahvakeeli miljon)
Edukat alanud aastat ja koostööd soovides
Uue-Antsla rahvamaja juhataja
Aivo Männiste
pühapäev, 25. jaanuar 2009
UUDISED:
Laupäeval 14. veebruaril kell 20.00
SÕBRAPÄEVA RETROÕHTU
Pidu nii vanale kui noorele.
Laval tantsuks vanad sõbrad ansamblist PARTY.
Pauside ajal igati kuum RETRODISCO koos meeletult
kaasakiskuva KARAOKESHOWGA.
Nii, et sõber kaenlasse, mõnus tuju põue ja peole!
Riietus punane ja sõbralikult südamlik või südamlikult sõbralik.
Pääse: sõbralik 25.-
• Teisipäeval 24. veebruaril kell 14.00
VASTLATRALL
Uue-Antsla pargis.
Kui ilmataat vähegi lubab proovime lasta pikema vastlaliu,
hoogsalt kelgutada ja veidike suusatada.
Laupäeval 14. veebruaril kell 20.00
SÕBRAPÄEVA RETROÕHTU
Pidu nii vanale kui noorele.
Laval tantsuks vanad sõbrad ansamblist PARTY.
Pauside ajal igati kuum RETRODISCO koos meeletult
kaasakiskuva KARAOKESHOWGA.
Nii, et sõber kaenlasse, mõnus tuju põue ja peole!
Riietus punane ja sõbralikult südamlik või südamlikult sõbralik.
Pääse: sõbralik 25.-
• Teisipäeval 24. veebruaril kell 14.00
VASTLATRALL
Uue-Antsla pargis.
Kui ilmataat vähegi lubab proovime lasta pikema vastlaliu,
hoogsalt kelgutada ja veidike suusatada.
esmaspäev, 12. jaanuar 2009
kolmapäev, 7. jaanuar 2009
Vaatamata rahvamaja remondile on vanaemade käed tööd täis.
Kuigi Uue-Antsla rahvamajas käivad
hoogsalt remonditööd, on vanaemad
koduloomuuseumi raames üht-teist
ette võtnud. Tegime kahes muuseumitoas
sanitaarremonti ja ümberkorraldusi.
Nüüd saab vana-aja asjadest
parema ülevaate. „Vene aja” asjad
ootavad seevastu ühte tuppa ladustatuna
paremaid aegu ja suuremaid
ruume.
Pildil MTÜ Vanaemade näputöö
Siiski ka vanad asjad tahaksid tunduvalt rohkem ruumi. Uuel aastal, kui rahvamajas remont tehtud, tulge vaatama. Eriti ootame neid, kelle annetatud asjad on muuseumis koha leidnud. Külastada saab meid endiselt kokkuleppel Varje (5378 6331) või Elleni (521 8603) telefonidel. Sellel aastal jõudsime osaleda oma käsitööga ka riigikogu jõulueelsel näitusmüügil pealinnas. Näituse tarvis tegime töid koos nooremate põlvkondadega. Müügituluga toetame koduloomuuseumi töid ja tegemisi. Noorematest oli kõige nobedamate näppudega Pille Saar Tema jõudis oma kolme lapse kõrvalt ehk kolmandiku näitusest oma töödega katta. Suur-suur tänu talle toetuse eest! Vanematest oli oma tuntud tikanditega esindatud Erika Angerma tööd. Suur aitäh kõigile, kes oma tööd annetasid. Siinkohal tahame tänada ka Rõuge rahvast eesotsas väsimatu Lya Veskiga, kes on seda näitust aastaid korraldanud ja mujaltki Võrumaalt käsitöid kaasa võtnud. Vanaemade ja Pille Saare töid jagus ka näitusele Võrumaa muuseumisse. Seal on näitus avatud 16. jaanuarini. Kui mahti saate, astuge sealtki läbi.
MTÜ Uue-Antsla Vanaemad
Ellen Varov
Varje Kukker
Pühapäeval 18. jaanuaril kell 13
URVASTE KOOLI AULAS
esitab Võru segakoor
HILARO
eesti heliloojate loomingut
www.hilaro.ee
Kontsert on tasuta!
laupäev, 20. detsember 2008
16.12.2008 - Riigimetsast saab ka iseseisvalt jõulukuuske leida
Seoses Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) poolt korraldatavate kuuseretkede populaarsusega on RMK otsustanud võtta kasutusele täiendava võimaluse ja lubada huvilistel ka iseseisvalt jõulukuuske riigimetsa otsima minna.
RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul on jõulude eel metsa minek ning sealt sobiva kuuse valimine omaette rõõmuks, mis muudab pühad ka sellevõrra erilisemaks sündmuseks. „Kuuseretkedega soovime ellu äratada ammust perekeskset traditsiooni ühiselt metsast jõulukuusk leida,“ rääkis Rammo. „Aga kuivõrd meie programmid on eriti suurlinnade ümbruses väga populaarsed ja eeldatavalt kõiki huvilisi me kahjuks ei saa vastu võtta, siis otsustasime pakkuda ka iseseisvalt kuuseotsimise võimalust,“ lisas Marge Rammo.
Enne iseseisvat metsa minekut tuleb jõulukuuse eest tasuda RMK kontole vastavalt hinnakirjale ja kindlasti veenduda, et tegemist on riigimetsaga. „Seda näitavad riigimetsa sildid teede ääres, aga parim võimalus on kontrollida metsaregistrist järele,“ selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät. Metsaregister asub aadressil http://register.metsad.ee/avalik.
Jõulukuuski tohib raiuda sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada; teede ja kraavide servadest, liinide alt. Metsanoorendikest ja kultuuridest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või neist loodetakse saada tulevikupuid, sealt on nende varumine keelatud. Samuti ei tohi kuuski raiuda kaitsealadelt, sest seal kehtivad erinevad piirangud. Valdavalt on kaitsealade piirid samuti looduses märkidega tähistatud, kuid parima ülevaate saab jällegi metsaregistrist, kus on näha ka erinevad looduskaitselised piirangud. Jõulukuuski tohib varuda riigimetsast metsaomaniku huve kahjustamata.
Info:www.rmk.ee
Kuni ühe meetrise kuusepuu hinnaks on 29.50 krooni, kuni kahemeetrise hind on 118 krooni ning kuni kolmemeetrise hind 236 krooni. Tasuda saab Riigimetsa Majandamise Keskuse kontole nr 10002021370008, selgitusse palume märkida jõulukuusk ja maakond, kuhu kuuske otsima suundutakse. „Metsa minnes tuleb maksekorraldus kindlasti kaasa võtta, tõendamaks kuuseraiumise seaduslikkust,“ ütles Toomas Väät. Sellist kuuse raiumise võimalust pakub RMK kuni aasta lõpuni.
Ühised kuuseretked loodusharidusliku programmiga alustavad homme, 17. detsembril ja kestavad kuni 23. detsembrini kaks korda päevas 19 kohas üle Eesti. Venekeelse juhendamisega kuuseretked toimuvad 29.-30. detsembril 4 kohas. Lisainfo ja registreerimine toimub www.rmk.ee/kuuseke. Kaasa tuleks võtta oma saag ning kohale tulla oma transpordiga. Riietuda kindlasti vastavalt ilmale ning varuda piisavalt aega, kuna kuuseretk kestab kokku ca 2 tundi.
info:www.rmk.ee
RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul on jõulude eel metsa minek ning sealt sobiva kuuse valimine omaette rõõmuks, mis muudab pühad ka sellevõrra erilisemaks sündmuseks. „Kuuseretkedega soovime ellu äratada ammust perekeskset traditsiooni ühiselt metsast jõulukuusk leida,“ rääkis Rammo. „Aga kuivõrd meie programmid on eriti suurlinnade ümbruses väga populaarsed ja eeldatavalt kõiki huvilisi me kahjuks ei saa vastu võtta, siis otsustasime pakkuda ka iseseisvalt kuuseotsimise võimalust,“ lisas Marge Rammo.
Enne iseseisvat metsa minekut tuleb jõulukuuse eest tasuda RMK kontole vastavalt hinnakirjale ja kindlasti veenduda, et tegemist on riigimetsaga. „Seda näitavad riigimetsa sildid teede ääres, aga parim võimalus on kontrollida metsaregistrist järele,“ selgitas RMK metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät. Metsaregister asub aadressil http://register.metsad.ee/avalik.
Jõulukuuski tohib raiuda sealt, kus neil ei ole lootust suureks kasvada; teede ja kraavide servadest, liinide alt. Metsanoorendikest ja kultuuridest, kuhu nad on inimese poolt istutatud või neist loodetakse saada tulevikupuid, sealt on nende varumine keelatud. Samuti ei tohi kuuski raiuda kaitsealadelt, sest seal kehtivad erinevad piirangud. Valdavalt on kaitsealade piirid samuti looduses märkidega tähistatud, kuid parima ülevaate saab jällegi metsaregistrist, kus on näha ka erinevad looduskaitselised piirangud. Jõulukuuski tohib varuda riigimetsast metsaomaniku huve kahjustamata.
Info:www.rmk.ee
Kuni ühe meetrise kuusepuu hinnaks on 29.50 krooni, kuni kahemeetrise hind on 118 krooni ning kuni kolmemeetrise hind 236 krooni. Tasuda saab Riigimetsa Majandamise Keskuse kontole nr 10002021370008, selgitusse palume märkida jõulukuusk ja maakond, kuhu kuuske otsima suundutakse. „Metsa minnes tuleb maksekorraldus kindlasti kaasa võtta, tõendamaks kuuseraiumise seaduslikkust,“ ütles Toomas Väät. Sellist kuuse raiumise võimalust pakub RMK kuni aasta lõpuni.
Ühised kuuseretked loodusharidusliku programmiga alustavad homme, 17. detsembril ja kestavad kuni 23. detsembrini kaks korda päevas 19 kohas üle Eesti. Venekeelse juhendamisega kuuseretked toimuvad 29.-30. detsembril 4 kohas. Lisainfo ja registreerimine toimub www.rmk.ee/kuuseke. Kaasa tuleks võtta oma saag ning kohale tulla oma transpordiga. Riietuda kindlasti vastavalt ilmale ning varuda piisavalt aega, kuna kuuseretk kestab kokku ca 2 tundi.
info:www.rmk.ee
Tellimine:
Postitused (Atom)