Kuvatud on postitused sildiga Nõiariik. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Nõiariik. Kuva kõik postitused

kolmapäev, 2. märts 2011

Nõiariik pööras lumeuputuse oma kasuks.


Jaanuari lõpu- ja veebruari alguspäevadel käisid mitmete meediaväljaannete reporterid Nõiariigis.
Laia meediakajastust leidis Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi peremehe Aivo Värtoni ehitatud lumest hotell ja saun.
Õuel suurt lumehunnikut vaadates oli lumehotelli tegemise idee Aivole äkitsi pähe tulnud. Seejärel valis välja hotellile uksekoha ja 4 päevaga oli hotell olemas. Toa seinte paksus on ligemale meeter. Toa pikkuseks 4 meetrit, laiuseks 1,6 ja kõrguseks 1,3 meetrit. Kahekohalises hotellitoas saab magada soojades magamiskottides põhjapõdra- ja lambanahkadel. Temperatuur toas õnneks mõnest külmakraadist madalamale ei lange.
Lumehotellist innustatuna võeti käsile sauna ehitus. Seekord juba koos abikätega ehitatud saunas sai nädala pärast juba leili võtta. Sauna tarvis tõi Aivo Soomest erilise elektriahju, mis soojendab ainult sissepoole ja soojust paiskab välja alles leili visates, kui luuk lahti tehakse. See tagab selle, et lumesaun kütmise ajal ära ei sula. Sauna aga ei saa kasutada nii nagu tavalist suitsu või soome sauna, et lähed sooja sauna ja asud muudkui leilitama ja vihtlema. Selle sauna tarvis on end vaja ajada kõrvalasuvas soome saunas kuumaks, siis nautida tünnisauna ja alles peale seda saab minna lumesauna.
Lumeauna puitrestlavale mahub korraga istuma kuus meest ja sauna saavad kliendid kasutada vaid kaks korda õhtu jooksul, kümme minutit korraga. Aivo loodab, et lumesaun peab vastu vähemalt 30-40 saunaskäimist ja kui kevad varem kohale ei jõua, lubab ta teha vajadusel uue lumesauna.
Lumesauna ja -hotelli saab oma silmaga kaema minna, kui mitte enne, siis 27. veebruaril Nõiariigis toimuva Vastlapäeva ajal.
UVL

esmaspäev, 8. veebruar 2010

Kadunud soome kelk!



Meil oli väga vahva vastlapäev,
aga kahjuks keegi sõitis meie soome kelguga koju.
Kui märkate, et on tekkinud kellelegi selline soome kelk,
siis palun anda Nõiariigile märku.
Teid ette tänades,
Uhtjärve Ürgoru Nõiariik OÜ
Urvaste vald
Võrumaa
53332253

pühapäev, 10. jaanuar 2010

NÕIARIIK KUTSUB SUUSATAMA- KELGUTAMA

Vallarahval on võimalus minna suusatama ja kelgutama Uhtjärve ürgoru nõiariiki.Suusaraja pikkus on 1km ja 3 erineva raskusega. Kelgumäelt saab päris hea hoo sisse.Seda kõike tasuta kuid varustus peaks kindlasti endal kaasas olema. Hea oleks kui eelnevalt ette helistaksite.
Maria 53332253

neljapäev, 26. veebruar 2009

VISTEL VASTEL VASTLAPÄEV 22.VEEBRUAR NÕIARIIGIS

Vistel Vastel perepäev Nõiariigis


Pühapäeval, 22.veebruaril toimus Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis Vistel-Vastel perepäev.
Perepäeva alguseks oli planeeritud 13.00 kuid juba tunnike enne seda hakkas rahvast nõiariiki kogunema ning kella üheks oli rahvast juba päris-päris palju.
Tuju tegi rõõmsaks see, et oli palju kohalikke inimesi kui päris palju oli kohale tulnud kaugemalt. Ka ilmaga oli pühapäeval väga vedanud-oli tõeliselt ilus päikesepaisteline talveilm.
Perepäeva juhatasid sisse laululapsed Antslast Eda Hirsoni juhendamisel ning peale seda võisid kõik soovijad Pillega koos virgutusvõimlemist teha, et end soojaks võimelda ennem võistlema asumist.
Kui juba soojaks oli end võimeldud alustatigi peale perepäeva võistlustega. Kõigepealt toimusid soomekelgu ralli, suusatamine ja traditsiooniline luuavise, seejärel mindi aga jääle, kus toimusid pikim liug jääl ja uisuralli ning samaaegselt toimus ka vastlapäeva kõige tähtsam tegevus liulaskmine ehk siis kõige pikem liug mäel.
Peale uisutamist ja kelgutamist oli aga võimalus näha meie oma Urvaste kandi rahvatantsijaid, kes tantsisid meile õige mitu tantsu.
Jõudu said soovijad ka  veel katsuda kartuli-porgandi kastide tõstmises.
Osavõtjaid oli igas alas palju ja parimad said ka väikesed meened.
Lapsed ja ka mõned täiskasvanud ,kes parajasti ei võistelnud said nautida naaberkülast pärit hobuse ja tema perenaise seltsi. Hobune vedas lapsi reega terve perepäeva kestel nõiariigi ümbruskonna mägedel.
Kellel aga vahepeal kõht oli tühjaks läinud või külm näpistas siis neil oli võimalus juua sooja teed ja süüa erinevaid vastlaroogasid(oasupp, hernesupp, kartulitangupuder peekonikastmega, seajalad, vastlakuklid) nõiariigi suures saalis. Köetud oli ka nõiariigi suur saun, kus soovijad võisid käia.
Päev läks kiirelt ja kiirete arvutuste järgi külastas perepäeva üle 800 inimese. Kõik said ka nõiariigi viisa ning nende vahel loositi välja ka väikeseid auhindu. Päev lõppes viimase aga põneva võistlusega, milleks oli vastlakukli söömise võistlus ja mis pakkus nalja ja naeru kõigile. Igati tore veebruarikuine pühapäev oli ja loodetavasti 2010 jälle kohtume seal!

Suured tänud Liina Tell,Helen Laidma,Aivo Männiste,Pille Ploom,Kadri Kaur,Kristiina Kallion,Anita Tretjak,Marta Tammoja, kes aitasid seda päeva läbi viia nõiariigi perel.
Suured tänud ka toetajatele:Marika Tragel -maniküür ja pediküür,Antsla TÜ,Liana Lutsar-mesindus,Nõo Lihatööstus,Urvaste vallavalitsus,Antsla vallavalitsus,Sõmerpalu vallavalitsus,Veemäe puhkekeskus.


Jarnila Raudsepp

teisipäev, 17. veebruar 2009

Vistel Vastel Perepäev

Eeloleval pühapäeval 22.veebruaril algusega kell 13.00 toimub Uhtjärve Ürgoru Nõiariigis Vistel Vastel perepäev. Üritus on kõigile tasuta. Kaasa võtta suusad, uisud ja hea tuju ning panna soojalt riidesse. Kohapeal nõiaköök, kust on võimalik osta erinevaid vastlaroogi.

pühapäev, 25. jaanuar 2009

Uisutama- suusatama Nõiariiki ja tasuta!
Tule uisutama!
Mõned uisud on ka kohapeal aga võta kaasa varustus saab ka suusatada radadel.
Helista ette
53332253
Maria

neljapäev, 3. juuli 2008

Vata ajakirja anne Nr.7/2008

Ajakirjas Anne 5 lehel Juulikuu numbris meie küla Turismitalust juttu.

kolmapäev, 9. aprill 2008

Nõiariigist Õhtulehes


Anti Värton lisab räimele sidrunilõike ja värsket oregaanot. Räimefileedel määrib kõhud sulatatud juustuga, seejärel paneerib pihve riivleivas.

Tulemuseks täiesti teistmoodi maitse – Eesti rahvuskala uues kuues ei jää maitselt alla ahjulõhele.

"Mis tahes räimetoidu valmistamisel on kõige tähtsam, et kala oleks värske," rõhutab Uhtjärve Ürgoru Nõiariigi peakokk Anti Värton . Noor mees on kokana töötanud Tartus Wilde kohvikus ning reisilaevadel Victoria ja Regina Baltica, kus kalaroogasid valmistati peamiselt lõhelistest ja heeringast. Ise armastab Värton üle kõige karpkala ja suitsuangerjat.

Räime vaatab ta teise pilguga alates eelmisest aastast, kui see eesti rahvuskalaks kuulutati. "Räimekotlette ja juustutäidisega pihve pakkusime Nõiariigi külastajatele eelmisel kevadel. Söödi, kiideti ja telliti lisa!"

Räim sidruniga, miks ka mitte!

Kuigi räimi on hea puhastada kääridega, eelistab Värton korralikku nuga, räimede fileerimine on korralik käsitöö.

Paljud perenaised aga eelistavad räimedele selgroo sisse jätta: ahjus küpsetamisel pole mõtet selgroogu eemaldada (ahjupannile natuke õli, puhastatud räimed hõõruda soolaga, peale raputada hakitud tilli, soola ja pipart). Ka muna- ja jahusegus veeretatud räimedel võib "kondid" sisse jätta.


Fileerimisest ei pääse aga juhul, kui teil on plaanis rahvuskalast suppi keeta või pihve küpsetada. Äsjapüütud räime on raskem fileerida, kuid sisemaa turgudel trehvab nii värsket kala harva.

Nõiariigi köögi peakokk ei kiirusta puhastatud räime kohe potti ega pannile panema. Väike kala küll, aga Värtoni jaoks maitselt pisut vänge. Seepärast saab kergsoola pandud räim kihtide vahele sidrunilõike ja peale väikese vajutise.

Peanõid Uhti kalasupi tarvis keedetakse rullikeeratud räimefileed muudest komponentidest eraldi. Nagu kruubid, muudaks ka räimede keeduleem supi häguseks. Selge supi nimel nähtud vaev on igal juhul seda väärt.

Harilik pune kalasupi peal ja porru leeme sees on huvitavam maitseelamus kui loorber või roheline sibul.

Värton jätab teistestki räimetoitudest eestlasele harjumuspärase loorberi kõrvale. Pipra ja sibulaga on ta samuti kokkuhoidlik.

Riivleib ei tapa räime

Sarnaselt seaprae ja mulgikapsastega kuuluvad eesti kööki ka räimepihvid. Värton annab neilegi tavalisest särtsakama maitse. Merevaigu asemel võib kasutada maitsestatud toorjuustu, kahe filee vahele panna sidrunit või porrurõngaid.

Paneerimiseks kasutatud riivleib annab efektse tulemuse. Kui muna ja jahu sees veeretatud kala sarnaneb enamasti ikkagi tainasse käkitud ampsuga, kus on raske tuvastada kala maitset, siis riivleib ei tapa räime. Pigem annab omapärase järelmaitse ning sunnib vaagnalt lisa tõstma.

Rump-Pumpeli räimekotlettide algidee pärineb Anti Värtoni lapsepõlvekodust. Räimetoite ja kalakotlette valmistas ema, neid toite sõi terve pere hea meelega. Aja jooksul on peakokk emalt päritud retsepti omalt poolt täiustanud. Räimed on seltsiliseks saanud soolaseeni ja mõne kartuli, kõik komponendid tuleb lasta läbi hakklihamasina. Lõpptulemus on uskumatult hea, kuigi retsepti üles märkides kerkis kulm üllatusest – tont seda Nõiariigi kokka teab, kuidas räim kohalike seentega kokku klapib. Klapib küll, ja kui ei teaks, ei oskaks arvatagi, millest kotletid tehtud on!

Marineeritud räimedele annavad värvi punase sibula rattad. Külmmeetodil valmistatud marinaadi hulka on lisatud pisut toiduõli, see teeb marinaadi pehmemaks ja räimed veelgi maitsvamaks. Kindlat soola- ja suhkrukogust marinaadi jaoks Värton ei anna: "Usaldage oma maitsmismeelt, improviseerige!" Igal juhul tuleb kodus räimi marineerida just sellise retsepti järgi, mis teie perele meeldib.

Saladuseks jääb Nõiariigi leivakeste täpne retseptki – nende tainas on segatud Veski-Mati mitmeviljajahust, lisatud seemneid ning ürte. Ja midagi imetabast, mis teeb leivakesed eriliseks.

Peanõid Uhti kalasupp

Vaja läheb: 300 g värskeid räimi, 200 g pariisi kartuleid (või 2–3 keskmist kartulit), 1 keskmine porgand, 100 g juursellerit, 50 g odrakruupe, 10 cm jupp porrut, pool sidrunit, 4 vutimuna (või 2 kanamuna), serveerimiseks värsket punet, tilli, soola.

Valmistamine: Keeda kruubid eraldi nõus poolpehmeks. Fileeri räimed, lõika selja pealt pikuti pooleks, puista peale soola ja pigista sidrunist mahla. Lase vähemalt 30 minutit seista. Keera poolfileed rulli – rullid kinnita puutikuga. Keeda räimerulle väheses soolvees 5 minutit. Riivi porgand ja juurseller jämedal riivil, haki porru ning kuumuta kergelt õlis. Keeda supikartulid puljongis poolpehmeks, lisa leemesse nõrutatud keedetud kruubid ja porgandi-, selleri-, porruribad, viimasena räimerullikesed. Maitsesta. Serveeri keedetud vutimunapoolikutega või viilutatud kanamunaga. Puista peale hakitud tilli.

Sortsi juustune räimepihv

Vaja läheb: 500 g värsket räimefileed, 1 karp kukeseenemaitselist Merevaiku, paneerimiseks riivleiba, maitsestamiseks jahvatatud pipart, küpsetamiseks õli.

Valmistamine: Määri räimefileele sulatatud juustu, tõsta kaks fileed kõhtupidi kokku. Paneeri riivleivas, küpseta pannil õlis kahelt poolt kenasti pruuniks. Serveeri räimepihve kuumade keedukartulitega, maitsenaudingut suurendab seenekaste.

NB! Peakokk valmistas kuivatatud puravikest rõõsa koore baasil hõrgu kastme. Puravike puudumisel võid kasutada müügil olevaid kukeseenekastmeid.

Rump-Pumpeli räimepallike

Vaja läheb: 500 g räimefileed, 300 g külmi keedetud kartuleid, 200 g soolaseeni, paneerimiseks riivleiba, küpsetamiseks toiduõli.

Valmistamine: Külmad keedukartulid (soojad kartulid jäävad liimjad!), räimefileed ja soolaseened lase läbi hakklihamasina. Sega massi korralikult, soovi korral maitsesta pipra ja värskest sidrunist pressitud mahlaga. Veereta väikesed pallikesed või vormi neist kotletid. Prae õlis või tõsta kalapallid õliga määritud ahjuvormi ja küpseta 200kraadises ahjus 40 minutit. Serveeri kuumalt kartulipüree või ahjukartulite ja heleda puravikumaitselise kastmega. Sama hästi sobivad Rump-Pumpeli pallikesed ka külmlauale ja piknikukorvi.

Musta kassi kiusatus

Vaja läheb: 600–700 g räime-fileed, kaks keskmist punast sibulat, marinaadi valmistamiseks äädikat, suhkrut, soola, tilli, 2 sl toiduõli.

Valmistamine: Lao räimefileed kaussi kihiti punase sibula rõngastega, soovi korral võid fileed ka rulli keerata ja need nelgitera või puutikuga kinnitada. Keeda ja jahuta vesi, valmista sellest marinaad. NB! Ära unusta lisamast suhkrut ja õli.

Lase kalal marinaadis vähemalt 24 tundi tõmbuda. Tahe suutäis sobib nii eelroaks kui ka kuumade keedukartulite juurde koos munavõiga.


Allikas: SL Õhtuleht
Kaja Roomets